2014

Kuna selgunud on, et Kaspar on "teistsugune", siis lähtun rohkem temast.

Kuni poisi 4-aastaseks saamiseni arvasime, et tegu ongi rohkem rüblikuga, kes kippus lööma ja hammustama, kui miski ei sobinud.

Aga oktoobrist 2014 hakkasime asja rohkem uurima, kuna näha oli, et asjad ei paranenud ja poisi agressiivne käitumine jätkus. Ning meie mõistus oli otsas.


12.12.2014 Esimene visiit Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliinikusse.
Siis võtsime kaasa ka lasteaiast tolleaegsete õpetajate kirjutatud iseloomustuse Kaspari kohta, mis sisaldas:
Harjus lasteaiaga kiiresti, said selgeks nii laste kui ka õpetaja nimed.
Riietub iseseisvalt - mingil hetkel hakkab riietega vehkima ja esikus ringi jooksma. Õpetaja abist keeldub. Õpetaja keelamisele ei kuuletu ja aeg-ajalt kasutab füüsilist jõudu. Selle peale saadetakse Kaspar üksi teise tuppa rahunema, mille peale muutub Kaspar agressiivseks, lööb nt asju.
Ühistegevuses eakaaslastega rakendab teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast. Mängudest tunneb rõõmu, reeglitega arvestab ainult sinnamaani, kui talle need sobivad. Kui talle miski ei sobi, siis püüab ennast kehtestada läbi protesti. Kui see tal ei õnnestu, võib ta oma eakaaslastele ja ka õpetajatele haiget teha ning kasutab kõval häälel lapsele ebasobilikke väljendeid.
Kaspar on väga tubli, tark ja heasüdamlik poiss. Eriti tulevad need omadused välja siis, kui temaga tegeleda individuaalselt.

Kliinikus sel hetkel räägiti, et põhimõtteliselt sai poiss alles 4-aastaseks, mil lapse aktiivsus ja iseseisvus suurenevadki. Lapsed alles õpivad üksteistega koos mängima ja suhtlema. Lapse emotsioonid on väga tugevad ja kiiresti vahelduvad.
Anti kaasa palju nõuandeid, mida katsetada kodus ning lasteaias. Ja jälgida, kuidas asjalood edasi lähevad.
Nõuanded:
Eesmärgiks oli ja on USU, TOETA JA ARMASTA!
- Kui soovib või leiab endale vaikse nurga ja tegevuse, siis las olla.
- Anda tunda, mis tunded tema tegevused tekitavad teistele.
- Selgitada/rõhutada ka enda tundeid. Nt. "Ma soovin, et sa ..., sest mulle väga meeldib ...", "Mulle ei meeldi, kui sa ...." jne.
- Kui midagi hästi, siis kindlasti kiita.
- Kui midagi halvasti, siis läheneda positiivses võtmes ja rahulikult.
- Mitte kasutada keelamisel sõnu EI või ÄRA TEE.
- Mitte mingil juhul ei tohi lubada lastel kasutada väljendit "paha poiss". Sekkuda kohe, kui temale või ta ise ütleb seda kellelgi.
- Anda tunda, et ta on hea, tegu on pahandusega. Rääkida käitumisest.
- Rõhutada sõprust, armastust!
- Suulised korraldused olgu lühikeses, konkreetsed, arusaadavad, ilma emotsioonideta!
- Vanu pahandusi meelde ei tuleta!
- Lapse juuresolekul koduseid/lasteaia jutte ei räägita!

Rõhutati, et Kaspril on puudu turvatunne. Nagu nimetatakse "katkine laps".
Ja soovitati lugeda Jesper Juuli raamatrut "Sinu tark laps"


Sel ajal töötas lasteaias eripedagoog Nele, kes hakkas ka meiega intensiivsemalt tegelema ja soovitusi jagama detsembri alguses 2014.aastal . Ühesõnaga oli toeks igatpidi nii meile kui ka lasteaia õpetajatele.
Koostasime koju külmkapile päevaplaani.
Lasteaias võeti  kasutusele hea-halva käitumise kellake.

Selgus, et seda kella keerata on lasteaias õpetajatel keeruline. Lihtsalt pole aega seda kohe peale pahanduste või heade käitumiste sooritamist teha. Samas selle mõte oligi, seda koheselt peale tegu lapsele visuaalselt näidata. Jätsime selle kella koju, et seda kodus proovida.

Pean ütlema, et kodus see toimis. Päevakava külmkapil aitas lapsel ühelt tegevuselt üle minna teisele. Kell visualiseeris päris kähku, mis tähendab roheline või punane pool ja mis sellega kaasnes. Kodus leppisime pojaga kokku, mis juhtub, kui satume -8 või +8 peale. Laps seadis ise endale karistused ja preemiad. Kasutasime seda kella päris kaua kodus. Mingi hetk kadus see ära, kuna lapsel kadus selle vastu nn huvi.
Kuid jäid suulised reeglid ja kokkulepped, mis saab, kui nendest kinni ei pea.

Eripedagoogi soovitustele võtsime kasutusele vihiku, kuhu õpetajad saavad üles kirjutada lapse head ja vead ning vastavalt sellele siis lapsele jagada kleepse. Mõte oli siiski jagada kodu ja lasteaia vahel infot, mis päeval toimunud, et lapse juuresolekul ei peaks päeva sündmusi lahkama.
Kasutasime seda päris pikalt, kuni see muutus "jubeduseks". Eks mingi hetk sai ka õpetajatel jõud ja mõistus otsa.

13.12.2014 visiit valla korraldatud kohtumisele dr. Aaviku juurde
Kus samuti räägiti täpselt sama juttu, mida Tallinnas Lastehaigla Psühhiaatriakliinikus. 

Aasta vahetusel sai palju raamatuid uuritud ja loetud.
Eriti head olid Jesper Juuli raamatu. Kinkisin jõuludeks ka lasteaiale J.Juuli raamatu "Sinu tark laps". :P

Olen avastanud, et alati, kui hakkab endal raskemaks minema või tuleb tunne, et ei jaksa enam, siis üks raamat näppudevahele ja olen taas valmis edasi minema.
Mõned raamatud on endale koju ka muretsetud, need, mida tihedamini vaja vaadata on. Kuid raamatukogust leiab päris palju head materjali. :)