Olen avastanud, et alati, kui hakkab endal raskemaks minema või tuleb
tunne, et ei jaksa enam, siis üks raamat näppude vahele ja olen taas
valmis edasi minema.
Mõned raamatud on endale koju ka muretsetud,
need, mida tihedamini vaja vaadata on. Kuid raamatukogust leiab päris
palju head materjali. :)
Kirjandus, millest olen leidnud huvitavat ...
"Kui koolis on halb" Mare Leino, 2009
Mõtted, millega olen nõus: "Meie kultuuris valitsev negatiivne mõtteviis toob kaasa selle, et me ei keskendu heale, vaid püüame ära hoida halba. ... Lapsevanemad vaatavad vähe lapsele silma sisse. ... Millalgi ammu-ammu arvati, et iga inimese silmas on üks väike õpilane, kes jälgib valvsalt maailma."
"Minu armas hüpi" Maret Lina, 2007
Seda raamatut lugedes sain aru, et ei ole vaja leida vastus küsimusele, et miks minu laps? Vaid tuleb mõelda, et Tootsid olid, on ja jäävad. Pole vaja otsida süüdlasi või põhjuseid. Lõpetada enese süüdistamine. See viib meid lõpuks ikkagi omadega rappa.
"Armasta ennast ja oma last! Toeta teda! Mõista! Ja rääkida, rääkida, rääkida. Mitte targutada - see teeb asja hullemaks!
Neelake endas alla lapse eilsed lollused, kuigi ta täna kordas neid. Võtke üks samm korraga. Lahendage üks olukord ära ja siis asuge järgmise kallale. Ja armastage oma last.
Vaata teda: ta on ise ka õnnetu. Tema ei saa aru, miks temaga juhtub. Tihti juhtub. Ta püüab paraneda, kuid leiab juba end uuelt tegemiselt."
No comments:
Post a Comment